|
Tuesday, 18 May 2004
Teretulemast Paradiisi vol.2
Tervitus teile, armsad inimesed. Eile ja mul jutt ennist pooleli, aga ma ei jatka seda. Palun, teil on olemas v?imalus helistada armsale Mallele ja temalt jargi kusida. Pigem raagiksin tanasest paevast, mis jaab mulle ilmselt eluks ajaks meelde. Eile ?htul t?mbasin ma seinast telefoniaparaadi juhtme valja, et hommikul rahus olla saaks. Hommikupoolik moodus mul lapeslapsega tegelemisega. Viisin ta lasteaeda ja siis sain jalle iseenda seltsi nautida. L?una aegu helises uksekell. Keegi ei vatsanud midagi, kui parisin, et kes ukse taga. Kui ukse avasin oli seal korv. Selliseid asju nagu tana minuga, juhtub haruharva. Korvis oli kassipoeg. Pika halli kasukaga ja valge sabaotsa ja kappadega. Alles uhekuune, v?iksin pakkuda. Kuna minu endine kass oli hiljuti surnud, ei olnud siiani tahtnud leinast uut kassi v?tta, sest minu kassike oli minu parim seltsiline. Aga selle kassipoja puhul tekkis mul sudames soe tunne. Ta vaatas mulle oma suurte silmadega otsa ja kui ma ta korviga tuppa t?in ja sulle v?tsin hakkas tema nurrmootor koheselt toole. Ega's midagi. V?tsin ta enda juurde elama. Ma jareldan, et ta ei ole kaduma lainud kass, sest muidu ei oleks ta korvikeses minu ukse taga olnud.
Peale seda tegin talle pesakasti valmis, vooderdasin selle enda vana pehme kampsuniga. Peale seda panin talle alustassiga piima ette ja laksin ise turule. Kassile ma ei olegi veel nime pannud, aga kui teil on ideid, siis kaige need ilusti kulalisteraamatus valja.
Siiani mu napud veel tootavad, varsti kirjutan teile jalle. Mina juba oma sudant puistamata ei jata.
Igavesti teie Alma
Monday, 17 May 2004
Teretulemast paradiisi.
See nadal algas mul jarsu telefoniplarina peale. Nimelt minu n?ukogudeaegne telefon heliseb niikui T?ernab?li tuumapommi plahvatus. Tana ajas mind ules juba varakult Malle. Ei tema suuda elada ilma telefonita. Juba olin temast kaks nadalat rahu ja vaikust saanud, m?tlesin, et ta on nuud oma meeletu telefonilembuse maha jatnud. Aga no ei! Tuli valja, et tema on haiglasse viidud ja mina pidin nuud viivitamata tema juurde minema. Nagu tavaliselt esitas ta mulle nimekirja, mida tuua. Seda tegi ta alati, kui ma talla kulla laksin. Ta kurtis, et need haigla toidud olevat tema kole k?hnaks teinud. Veel palus ta, et ma talle tema televiisori tooksin, kohe ilmtingimatta. Ei tea kuidas mina ona reumaga saan saarast kolakat uhistrantspordiga vedada. J?in tassi kohvi, riietusin ja tellisin takso. K?igepealt laksin siis Malle koju. V?tmed olid tal jalamati all, nagu tavaliselt. Ma imestan, et tema oma ahnuse juures ei karda ta seda, et keegi tema uksmati alt need v?tmed v?tab ja korteri tuhjaks teeb. Televiisori tassisin taksojuhi abiga trepist alla. Jargmine peatus oli pood, kust Malle tellimuse kohaselt, pidin talle paki kohvi, kohvikoort, teekupsiseid ja karbi assortiid viima. Ta estias tellimuse ka lillekimbule, kuid egas see minu rahakott ka teab kui paks ei ole. Poes kaidud p?rutasin otsejoonelt haiglasse. Eks see tema palat oli ka ju k?rgel korrusel ja pidin teleri tassimiseks abi paluma, muidu oleksin vaat et selja nihestanud! Mooda koridori minnes nagin, et koridoris oli suisa mitu telerit, aga nae, talle on ju enda oma vaja! Praegu ma l?petan, sest muidki toimetusi on vaja toimetada ja lapselaps tuleb ilusti magama saata. Kullap homme kirjutan edasi, mis seal haiglas ikkagi juhtus, sest mina oma sudant puistamata juba ei jata!
Newer | Latest | Older
|
